Lotte

Lotte on lõbus ja uudishimulik koeratüdruk. Veidike poisilikult reibas ja hulljulge, samas aga ka plikalikult õrn ja tundeline. Lotte on kõikide ettevõtmiste hing, iga uus seiklus paneb tal silmad särama ja südame põksuma. Kui Lotte kasvab suureks, leiutab ta kindlasti mõned eluks vajalikud asjad. Aga praegu eelistab ta koos oma sõprade, kassipoeg Bruno ja jänesepoeg Albertiga meres ujuda ja mängida.

Roosi

Roosi on koeratüdruk Lotte väike õde. Just nagu tema suur õde, Lotte, on ka väike Roosi julge ja rõõmus koeratüdruk. Roosi on väga uudishimulik koeralaps ning õppida meeldib talle samuti väga. Nii nagu ka Lottel, hakkavad Roosil silmad särama iga uue seikluse peale. Roosi parim sõber ja suurim eeskuju on tema suur õde Lotte, aga kõige kallim on Roosile ikka ema Anna. Olgu nende põnevate seiklustega kuidas on, aga hea on pugeda õhtul ikka oma emme kaissu.

Oskar

Lotte isa Oskar on Leiutajateküla parim leiutaja. Oskari maailm on eelkõige tema leiutised. Kõik leiutised, mis ta ette võtab, viib ta eduka lõpuni.  Samas on Oskar mõnus ja mõistev isa. Kui tal tuleb valida, kas mängida Lottega või tegeleda järjekordse leiutisega, valib ta kõhklematult esimese.

Anna

Lotte ema Anna teeb Leiutajateküla kõige maitsvamaid pannkooke. Annale meeldib, et Oskar on leiutanud palju aparaate, mis teevad kodused toimetamised lihtsamaks. Ja veel meeldib talle, et Lotte on just selline, nagu oli Anna ise lapsena.

Bruno

Kassipoeg Bruno, Lotte parim sõber, on leebe ja vaoshoitud. Talle meeldib, et kõik tähtsamad otsused teeb alati Lotte. Samas ei jää ta osavuselt Lottele sugugi alla. Bruno ema tahab, et pojast saaks kuulus muusik. Bruno isa seevastu näeb pojas tulevast vasaraheite maailmameistrit. Bruno ise unistab aedniku elukutsest.

Mati

Kass Mati, Bruno isa, on tubli sportlane ja vasaraheitja.  Maailmarekordi üritamised lennutavad teda tihti kodust kaugele. Ent alati pöördub Mati koju tagasi. Mõnikord on need tagasipöördumised tõelised eksirännakud, aga kodu ja pere on Matile kõige kallimad.

Paula

Paula, Bruno ema on nooruses tegelenud muusikaga. Seepärast unistab ta, et Brunost saaks kuulus muusik. Sporti suhtub Paula tõrjuvalt, ta ei taha, et Bruno hakkaks Mati jälgedes vasaraga maailmas ringi lendama.

Albert

Jänesepoeg Albert on Lotte ja Bruno sõber. Aga Albertil on veel üks truu sõber – kurk. Albertile meeldib rääkida kurgiga igasugustel teemadel. Albertil on oskus näha enda ümber seda, mis jääb Lottele ja Brunole esmapilgul märkamatuks. Oma sõpradele on Albert jäägitult truu. Alberti unistus on saada kokaks.

Adalbert

Jänes Adalbert, Alberti isa, tahab saada kõige kuulsamaks leiutajaks. See teeks temast otsekohe kõige tähtsama jänese Leiutajatekülas. Kärsitu ja rahutu loomu tõttu ei mõtle Adalbert oma leiutisi korralikult lõpuni, sealt tulevad ka pidevad ebaõnnestumised. Ent Adalbert on paadunud optimist ja tagasilöögid ei heiduta teda.

Sohvi

Sohvi, Alberti ema, armastab jäägitult oma peret. Seepärast annab ta Adalbertile andeks tema katsed võita leiutajate võidukarikas ebaausal moel trikitades. Albertiga on Sohvil väga usalduslik side, alati leiab ta poja muredele lahenduseks toreda soovituse.

Doktor Ave

Doktor Ave on jänes, kellele meeldib igasuguseid haigusi ravida. Igale muhule leidub tema kohvris jääpurikas, igale kriimustusele teeleht, igale villile paitav peedipalsam. Doktor Ave ootab pikisilmi, millal tema abi võiks tarvis minna, tema polikliinik on avatud igal kellaajal. Ei ole olemas haigust, mis ei väriseks doktor Ave nime kuuldes.

MIHKEL

Mihkel on noor jänese noormees, kes saabus Leiutajatekülla üsna hiljuti. Kuna Mihkli varvas oli pikal teel puujuurika taha kinni jäänud ja tegi koledasti valu, siis esimene külaskäik oli tal Dr Ave polikliinikusse ja sinna ta süda ka jäi. Nimelt armus jänes Mihkel Dr Avesse ning hiljuti peeti maha ka uhked pulmad. Nüüd elavad Mihkel ja Ave koos, käivad käsikäes ravimtaimi korjamas, aga vahepeal peab Mihkel veel ka väärikat korstnapühkija ametit.

Kärbes Jaak

Kärbes Jaak on enda meelest Leiutajateküla kõige tähtsam persoon. Tema tööks on külaelanikud hommikul üles äratada ja õhtul magama ajada. Jaak võtab oma tööd väga tõsiselt. Ta teab, et kes ennast öösel korralikult välja ei puhka, käib järgmisel päeval mossis näoga ringi.

Ruta

Ruta on kena kärbseneiu, kes sündis Lätimaal, Riia linnas. Ruta armastab väga matkata, oma viimasel matkal jõudis ta Leiutajatekülla. Siin kohtas ta kärbes Jaaku. See oli armastus esimesest silmapilgust ja kohe peeti maha uhked pulmad. Nüüd elavad Ruta ja Jaak Jaagu hubases puu otsa ehitatud majakeses.

Giovanni

Rebane Giovanni on innukas leiutaja, kes kasutab oma leiutistes köögis leiduvaid esemeid. Giovanni temperamentne naine Julia protesteerib niisugustel kordadel ägedalt. Kui aga Giovanni demonstreerib supipoti sisse ehitatud raadiot või lauanõudest ehitatud purskkaevu, tunneb Julia Giovanni üle suurt uhkust.

Julia

Julia on taevarebane nagu tema abikaasa Giovannigi. Varem rändasid nad koos teiste taevarebastega õhupallide külge kinnitatud majakestes mööda taevalaotust ringi aga nüüd elavad Julia, Giovanni ja nende kolm last juba mitmendat aastat Leiutajatekülas. Julia lemmiktegevus on söögitegemine. Aga see ei ole kahjuks üldsegi lihtne, Giovanni on võtnud pähe, et õige leiutise saab ehitada ainult sööginõudest. Julia võitleb visalt oma pottide ja pannide eest, aga suurt riidu ei ole nende majas mitte kunagi. Sest tegelikult on päris mõnus istuda taldrikutest, lusikatest ja kahvlitest ning suurest sõelast ehitatud raadio ees ja kuulata viimaseid uudiseid laiast maailmast.

Hüljes Leo

Hüljes Leo on vana meremees, praegu sadamakapten. Leo sai juba pisikesest peale aru, et temast saab meremees. Leo vanaema võttis Leo tihti oma kätele ja kussutas magama. Kui ta siis vanaema kätel kõikus, siis oli tal miskipärast alati tunne, et on paadis ja loksub keset merd. Kui Leo sai suuremaks, siis ta otsustas, et seilab läbi kõik maailma mered. Pärast niisugusel merel sõitmist on hea hakata pensionipõlve pidama. Leo kuulis, kuidas Lõunamaale lendavad linnud kiitsid väga Leiutajateküla elu-olu. Sõitiski Leo oma paadiga  seda siia vaatama ja lindude jutt oligi õige – Leiutajateküla oli väga hea koht elamiseks!

Klaus

Klaus, Oskari lapsepõlvesõber ja pinginaaber, on vana rännukoer. Ta on tervelt kaks korda ümber maailma rännanud, esimene kord paremalt vasakule, teine kord vasakult paremale. Mõlemal korral jõudis ta õnnelikult koju tagasi. Nüüd armastab Klaus oma reisikohvris pikutada, suupilli mängida ja Leiutajateküla lastele põnevaid reisijutte pajatada.

Raudpart Pauliine

Raudpart Pauliine on ehte Austraalia värviline raudpart, Klausi suur sõber  ja tuli otse Austraaliast.

Kui Klaus tegi oma esimest maailmarännakut, siis jõudis ta Austraalias sellisesse kohta, kus kõik asjad olid rauast. Liiv oli rauast, puud olid rauast, isegi laste mänguasjad olid rauast. Klausil oli rännakul kõht tühjaks läinud ja ta astus sisse ühte kohvikusse, aga seal kus on palju rauda, on ka magnet kohe platsis. Seal kohvikus ei olnud noad, kahvlid ja lusikad mitte kusagil topsis, vaid ettekandjate sulgede küljes. Pauliine oligi seal ühes sellises kohvikus ettekandja. Pauliine ja Klaus said omavahel kohe suurteks sõpradeks ning Klaus kutsus Pauliine endale Leiutajatekülla külla.

Hubert

Kui raudpart Pauliine Austraaliast Leiutajatekülla jõudis, oli tal kaasas raudmuna. Mõne aja möödudes koorus munast väike pardipoeg. Nüüd on Hubert juba paras poisiklutt, pisut ära hellitatud ning kaval nagu kapsauss. Hubert armastab üle kõige pulgakomme ning ei ema, ega onu Klaus, rääkimata hüljes Leost, ei suuda Huberti kavalusele vastu panna ning Hubertil pulgakommidest puudu ei tule.

Sealapsed

Sealapsed Iti, Kusti ja Gunnar on Helmi ja Helmuti lapsed, kes on parajad võrukaelad ning loomulikult üks väike sigadus kuulub ju igasse päeva. Või kaks. Sealaste lemmikmänguks on padjasõda ja kõige toredam on seda pidada koos oma ülivahva papaga.

Helmi

Seaema Helmi on üks tublimaid leiutajaid Lottemaal. Tema viimane leiutis on porilombist ülelendamise aparaat. Helmi jõuaks tegelikult palju rohkem leiutada, kuid ta peab hoidma silma peal oma mehel Helmutil, lastel Itil, Gunnaril ja Kustil. Sest need armastavad hommikust õhtuni mängida padjasõda.

Helmut

Helmut on seaisa, kes armastab üle kõige padjasõda. Oma lastega mängiks ta seda hommikust-õhtuni, aga koolipäevadel peab Helmut siiski pisut ka koolidirektori ametit pidama. See on vastutusrikas amet ja Helmut peab seda ametit suure uhkusega. Koolis on Helmutil muidugi ka oma padjasõja tund, mis on kõikide laste lemmik.

BENITA

Benita on tore lehm, kes armastab üle kõige sporti. Juba väikese tüdrukuna hüppas Benita üle aedade kõrgust, kargas liivahunnikutes kaugust ja jooksis aias võidu iseendaga. Benita vanemad olid isegi pisut mures ja tahtsid Benitat kaunitele kunstidele suunata. Saatsid ta oboed õppima, balletitundi ja koorilaulu, aga Benita armastas ainult joosta, hüpata ja karata. Lõpuks said Benita vanemad aru, et see ongi nende tütrekese unistus ja nad toetasid tema sportlaseteed igati. Nüüd on Benita hommikust-õhtuni Leiutajatekülas staadionil ja jagab lakkamatult õpetusi, kuidas kõige parem joosta, kõige kergem hüpata või kõige uhkem karata.

PUTUKAD

Leiutajatekülas elab palju erinevaid putukaid. Kõige rohkem on sipelgaid, nemad on endale koguni kolm suurt maja ehitanud. Lepatriinud elavad peamiselt puude otsas. Seal on neil väikesed majakesed, kohvik, puusepatöökoda, saun ja raamatukogu. Rohutirtsud elavad suvel väikestes okstest ja rohukõrtest punutud onnikestes. Neil ei ole aega suuremate majakeste ehitamiseks, rohutirtsude orkester mängib kõikidel suveöödel mere ääres vana hobukastani otsas Leiutajateküla elanikele mahedaid öömeloodiaid. Kui aga saabub talv, kolivad rohutirtsud Lotte maja pööningule ja pikutavad seal kuni järgmise suveni. Vaid vana aasta õhtul tulevad rohutirtsud alla ja pidutsevad koos teiste külaelanikega hommikuni välja.

Maša

Maša on noor karutüdruk, kes saabus samuti Leiutajatekülla üsna hiljuti. Enne elas ta Sankt Peterburgis ja üsna kinomaja lähedal. Mašale meeldisid väga multikad ja ta käis kinomaja seinapragudest vaatamas iga multifilmi, mida seal näidati. Eriti meeldis talle multikas „ Leiutajateküla Lottest“ ning Maša tahtis teada, kas selline tore küla tõesti ka olemas on. Ta rändas päris pika tee ja jõudiski Leiutajatekülla. Esimesel päeval oli ta väga häbelik ja piilus põõsast külaelu, aga kohe varsti sai ta aru, et Leiutajatekülas on tõesti väga sõbralikud elanikud ja siis julges Maša põõsast ka välja tulla. Ta sai kõikidega sõpradeks ning elab nüüd samuti Leiutajatekülas. Maša räägib hästi vene keelt ja seeläbi leiab tema palju sõpru just venekeelsete laste seas.

Väino

Suslik Väino on Leiutajateküla kõige visam leiutaja. Juba mitmendat aastat üritab ta telliskivist sooja sepikut saada. Esimesel aastal sai Väino sepiku asemel saepuru, siis mitu peotäit kastaneid ja tammetõrusid, paarkümmend parema ja vasaku jala sokki, kolm supipotti, kaks suupilli, herneid, porgandeid ja kotitäie kuusekäbisid. Poissmees Väino lubab kohe naise võtta, kui soe sepik on käes. Tema tulevane naine tohib esimesena sepiku küljest tüki hammustada.

WOLFGANG

Vanal hallil ajal otsustasid Leiutajateküla elanikud, et ka nende külas peab käima jõuluvana. Võeti loosi ning loosiõnn naeratas jänestele. Esimene jõuluvana oli Leiutajatekülas jänes Julius. Nüüd on sellest palju vett merre voolanud ja jõulujänese ametit on pärandatud pojalt-pojale. Tänasel päeval on Leiutajatekülas jõuluvanaks jänes Wolfgang, kes on esimese jõulujänese lapse-lapse-lapse-lapselaps. Kui parajasti jõuluaeg ei ole, siis on Wolfgang muidugi leiutaja ning tema armastab väga leiutada lastele mänguasju.