Avame taas 13. detsembril

Lotte

Lotte on lõbus ja uudishimulik koeratüdruk. Veidike poisilikult reibas ja hulljulge, samas aga ka plikalikult õrn ja tundeline. Lotte on kõikide ettevõtmiste hing, iga uus seiklus paneb tal silmad särama ja südame põksuma. Kui Lotte kasvab suureks, leiutab ta kindlasti mõned eluks vajalikud asjad. Aga praegu eelistab ta koos oma sõprade, kassipoeg Bruno ja jänesepoeg Albertiga meres ujuda ja mängida.

Bruno

Kassipoeg Bruno, Lotte parim sõber, on leebe ja vaoshoitud. Talle meeldib, et kõik tähtsamad otsused teeb alati Lotte. Samas ei jää ta osavuselt Lottele sugugi alla. Bruno ema tahab, et pojast saaks kuulus muusik. Bruno isa seevastu näeb pojas tulevast vasaraheite maailmameistrit. Bruno ise unistab aedniku elukutsest.

Albert

Jänesepoeg Albert on Lotte ja Bruno sõber. Aga Albertil on veel üks truu sõber – kurk. Albertile meeldib rääkida kurgiga igasugustel teemadel. Albertil on oskus näha enda ümber seda, mis jääb Lottele ja Brunole esmapilgul märkamatuks. Oma sõpradele on Albert jäägitult truu. Alberti unistus on saada kokaks.

Oskar

Lotte isa Oskar on Leiutajateküla parim leiutaja. Oskari maailm on eelkõige tema leiutised. Kõik leiutised, mis ta ette võtab, viib ta eduka lõpuni.  Samas on Oskar mõnus ja mõistev isa. Kui tal tuleb valida, kas mängida Lottega või tegeleda järjekordse leiutisega, valib ta kõhklematult esimese.

Anna

Lotte ema Anna teeb Leiutajateküla kõige maitsvamaid pannkooke. Annale meeldib, et Oskar on leiutanud palju aparaate, mis teevad kodused toimetamised lihtsamaks. Ja veel meeldib talle, et Lotte on just selline, nagu oli Anna ise lapsena.

Mati

Kass Mati, Bruno isa, on tubli sportlane ja vasaraheitja.  Maailmarekordi üritamised lennutavad teda tihti kodust kaugele. Ent alati pöördub Mati koju tagasi. Mõnikord on need tagasipöördumised tõelised eksirännakud, aga kodu ja pere on Matile kõige kallimad.

Paula

Paula, Bruno ema on nooruses tegelenud muusikaga. Seepärast unistab ta, et Brunost saaks kuulus muusik. Sporti suhtub Paula tõrjuvalt, ta ei taha, et Bruno hakkaks Mati jälgedes vasaraga maailmas ringi lendama.

Adalbert

Jänes Adalbert, Alberti isa, tahab saada kõige kuulsamaks leiutajaks. See teeks temast otsekohe kõige tähtsama jänese Leiutajatekülas. Kärsitu ja rahutu loomu tõttu ei mõtle Adalbert oma leiutisi korralikult lõpuni, sealt tulevad ka pidevad ebaõnnestumised. Ent Adalbert on paadunud optimist ja tagasilöögid ei heiduta teda.

Sohvi

Sohvi, Alberti ema, armastab jäägitult oma peret. Seepärast annab ta Adalbertile andeks tema katsed võita leiutajate võidukarikas ebaausal moel trikitades. Albertiga on Sohvil väga usalduslik side, alati leiab ta poja muredele lahenduseks toreda soovituse.

Klaus

Klaus, Oskari lapsepõlvesõber ja pinginaaber, on vana rännukoer. Ta on tervelt kaks korda ümber maailma rännanud, esimene kord paremalt vasakule, teine kord vasakult paremale. Mõlemal korral jõudis ta õnnelikult koju tagasi. Nüüd armastab Klaus oma reisikohvris pikutada, suupilli mängida ja Leiutajateküla lastele põnevaid reisijutte pajatada.

Kärbes Jaak

Kärbes Jaak on enda meelest Leiutajateküla kõige tähtsam persoon. Tema tööks on külaelanikud hommikul üles äratada ja õhtul magama ajada. Jaak võtab oma tööd väga tõsiselt. Ta teab, et kes ennast öösel korralikult välja ei puhka, käib järgmisel päeval mossis näoga ringi.

Susumu

Mesilane Susumu jõudis Leiutajatekülla mööda merd hulpinud paksu raamatu vahel. Susumu päriskodu asub kaugel Jaapanis. Seal oli Susumu kuulus aednik. Leiutajatekülas teeb Susumu edasi oma aednikutööd, ta kasvatab imemagusaid porgandeid ja on hea nõuga külaelanikele abiks. Aga veel õpetab ta külaelanikele judoheiteid. Külaelanike arvates on judoheidetest suurt kasu majapidamistöödes.

Giovanni

Rebane Giovanni on innukas leiutaja, kes kasutab oma leiutistes köögis leiduvaid esemeid. Giovanni temperamentne naine Julia protesteerib niisugustel kordadel ägedalt. Kui aga Giovanni demonstreerib supipoti sisse ehitatud raadiot või lauanõudest ehitatud purskkaevu, tunneb Julia Giovanni üle suurt uhkust.

Julia

Julia on taevarebane nagu tema abikaasa Giovannigi. Varem rändasid nad koos teiste taevarebastega õhupallide külge kinnitatud majakestes mööda taevalaotust ringi aga nüüd elavad Julia, Giovanni ja nende kolm last juba mitmendat aastat Leiutajatekülas. Julia lemmiktegevus on söögitegemine. Aga see ei ole kahjuks üldsegi lihtne, Giovanni on võtnud pähe, et õige leiutise saab ehitada ainult sööginõudest. Julia võitleb visalt oma pottide ja pannide eest, aga suurt riidu ei ole nende majas mitte kunagi. Sest tegelikult on päris mõnus istuda taldrikutest, lusikatest ja kahvlitest ning suurest sõelast ehitatud raadio ees ja kuulata viimaseid uudiseid laiast maailmast.

Helmi

Seaema Helmi on üks tublimaid leiutajaid Lottemaal. Tema viimane leiutis on porilombist ülelendamise aparaat. Helmi jõuaks tegelikult palju rohkem leiutada, kuid ta peab hoidma silma peal oma mehel Helmutil, lastel Itil, Peedul ja Kustil. Sest need armastavad hommikust õhtuni mängida padjasõda.

Karu Eduard

Karu Eduard on muhe karu, kes kaotab iga päev vähemalt kümme talle kuuluvat asja ära. Seepärast kannab Eduard kogu aeg endaga kaasas suurt reha. Rehaga muru riisudes leiab ta tihti rohukõrte vahelt oma ärakadunud asju. Eduardi arvates mängivad asjad temaga peitust.

Doktor Ave

Doktor Ave on jänes, kellele meeldib igasuguseid haigusi ravida. Igale muhule leidub tema kohvris jääpurikas, igale kriimustusele teeleht, igale villile paitav peedipalsam. Doktor Ave ootab pikisilmi, millal tema abi võiks tarvis minna, tema polikliinik on avatud igal kellaajal. Ei ole olemas haigust, mis ei väriseks doktor Ave nime kuuldes.

Ruta

Ruta on kena kärbseneiu, kes sündis Lätimaal, Riia linnas. Ruta armastab väga matkata, oma viimasel matkal jõudis ta Leiutajatekülla. Siin kohtas ta kärbes Jaaku. See oli armastus esimesest silmapilgust ja kohe peeti maha uhked pulmad. Nüüd elavad Ruta ja Jaak Jaagu hubases puu otsa ehitatud majakeses.

Väino

Suslik Väino on Leiutajateküla kõige visam leiutaja. Juba mitmendat aastat üritab ta telliskivist sooja sepikut saada. Esimesel aastal sai Väino sepiku asemel saepuru, siis mitu peotäit kastaneid ja tammetõrusid, paarkümmend parema ja vasaku jala sokki, kolm supipotti, kaks suupilli, herneid, porgandeid ja kotitäie kuusekäbisid. Poissmees Väino lubab kohe naise võtta, kui soe sepik on käes. Tema tulevane naine tohib esimesena sepiku küljest tüki hammustada.

PUTUKAD

Leiutajatekülas elab palju erinevaid putukaid. Kõige rohkem on sipelgaid, nemad on endale koguni kolm suurt maja ehitanud. Lepatriinud elavad peamiselt puude otsas. Seal on neil väikesed majakesed, kohvik, puusepatöökoda, saun ja raamatukogu. Rohutirtsud elavad suvel väikestes okstest ja rohukõrtest punutud onnikestes. Neil ei ole aega suuremate majakeste ehitamiseks, rohutirtsude orkester mängib kõikidel suveöödel mere ääres vana hobukastani otsas Leiutajateküla elanikele mahedaid öömeloodiaid. Kui aga saabub talv, kolivad rohutirtsud Lotte maja pööningule ja pikutavad seal kuni järgmise suveni. Vaid vana aasta õhtul tulevad rohutirtsud alla ja pidutsevad koos teiste külaelanikega hommikuni välja.